Православный русско-эстонский толковый словарь >>

Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik >>

Собор Вселенский

собрание представителей поместных Церквей для низложения ересей, утверждения истин православного вероучения и решения вероучительных и канонических вопросов, имеющих общецерковную важность. Православная Церковь признает семь Вселенских соборов. Первый состоялся в 325 г. в Никее (Малая Азия), против лжеучения пресвитера Ария, отвергавшего Божество Христа. Второй – в 381 г. в Константинополе, против лжеучения епископа Македония, отвергавшего Божество Святого Духа. На первых двух соборах был составлен Символ веры и утверждена его неизменяемость. Третий – в 431 г. в Ефесе (Малая Азия), против лжеучения архиепископа Нестория, учившего, что Пресвятая Дева родила простого человека, с которым позже соединился Бог. Потому Христа он называл Богоносцем, а не Богочеловеком, а Пресвятую Деву – Христородицей, а не Богородицей; Четвертый – в 451 г. в Халкидоне, против лжеучения архимандрита Евтихия, учившего, что в Господе Иисусе Христе человеческое естество было полностью поглощено Божеством (ересь монофизитства); Пятый – в 553 г. в Константинополе, осудил оригенизм, а также повторно осудил ереси Евтихия, Нестория и их последователей; Шестой – в 680 г. в Константинополе, продолжил осуждение монофизитства, представленного в смягченной форме в лжеучении монофелитов, которые признавали во Христе два естества, Божественное и человеческое, но только одну, Божественную волю; Седьмой – в 787 г. в Никее, был собран против иконоборческой ереси, опроверг монофизитское по сути мнение о неизобразимости человечества Иисуса Христа и установил догмат иконопочитания. Все семь соборов объединяет постепенное развитие основного догмата христианского вероучения о таинственной сущности лица Богочеловека. Учение о лице Иисуса Христа получило свою определенность и полноту через посредство этих семи собраний, которым по праву принадлежит имя Вселенских Соборов Церкви. В истории Церкви 4-8 века называются эпохой Вселенских соборов.

Kogumaapealne Kirikukogu

Kohalike Kirikute esindajate kogu väärõpetuste kummutamiseks, õigeusu õpetuse tõdede kinnitamiseks ning üldkiriklikku tähendust omavate usuõpetuslike ja kanooniliste küsimuste lahendamiseks. Õigeusu Kirik tunnistab seitset Kogumaapealset Kirikukogu. Esimene neist toimus 325. Aastal Nikaias (Väike-Aasias), kummutamaks preester Ariuse väärõpetust, mis eitas Jeesuse Kristuse jumalikkust. Teine, mis leidis aset 381. aastal Konstantinoopolis, oli sihitud Konstantinoopoli piiskopi Makedooniuse väärõpetuse vastu, mis eitas Püha Vaimu jumalikkust. Kahel esimesel Kirikukogul koostati Usutunnistus ja pandi paika selle muutumatus. 431. aastal Efesoses (Väike-Aasias) toimunud Kirikukogul astuti välja ülempiiskop Nestoriuse väärõpetuse vastu, kes õpetas, et Kõigepüham Neitsi sünnitas lihtsalt inimese, kellega Jumal hiljem ühines. Seepärast nimetas Nestorius Kristust Jumalakandjaks, mitte aga Jumal-Inimeseks, Kõigepühamat Neitsit aga Kristusesünnitajaks, mitte Jumalasünnitajaks. Neljas Kirikukogu Halkedonis 451. aastal mõistis hukka arhimandriit Eutühhiose väärõpetuse, mis väitis, et Issandas Jeesuses Kristuses mattis jumalikkus täielikult enda alla Tema inimliku loomuse (monofüsiitiline hereesia), Viies, 553. aastal Konstantinoopolis aset leidnud Kirikukogu aga kummutas Origenese õpetuse, samuti ka teistkordselt Eutühhiose, Nestoriuse ja nende järgijate väärõpetuse. Kuues Konstantinoopoli Kirikukogu, mis kutsuti kokku 680. aastal, mõistis jätkuvalt hukka monofüsiitide õpetuse, mis jätkas pehmendatud kujul oma eksistentsi monoteleetilises väärõpetuses ning tunnistas küll Kristuses kahte loomust – jumalikku ja inimlikku, kuid ainult ühte, jumalikku tahet. Seitsmes Kirikukogu 787. aastal Nikaias tuli kokku ikoonilõhkumise väärõpetusega võitlemiseks, kummutas oma sisult monofüsiitilise õpetuse Jeesuse Kristuse inimlikkuse kujutamatusest ja seadis jalule ikoonide austamise dogma. Kõiki seitset Kirikukogu ühendab Jumal-Inimese isiku salapärast olemust puudutavate põhidogmade järk-järguline väljaarendamine. Nende seitsme Kogumaapealse Kirikukogu kaudu omandas kristoloogiline õpetus kindla kuju ja täiuse. Kirikuloos nimetatakse IV-VIII sajandit seepärast Kogumaapealsete Kirikukogude ajastuks.